Sissejuhatus

12. oktoobril viisin läbi Skype’i keskkonnas intervjuu oma kodulinna, Valga, kunagise õpilase ja Viimsi praeguse klassiõpetajaga, Tiivi Välliga. (Foto 2) Meie esimesed kokkupuuted jäävad ilmselt põhikooli aega, kui kohtusime vaid koridori peal ja vahetasime pilke. Viimane kogemus oli aga palju siiram – laulsin tema pulmas armastuslaulu. (Foto 7)

Tiivi on mind väga palju toetanud ja suunanud esimestel kuudel ülikoolis ning olen talle selle eest väga tänulik. Usun, et tema võib olla just see inimene, kes saab anda mulle kõige värskemaid kogemusi seoses klassiõpetajaks olemisega.

Tiivi on 26-aastane noor klassiõpetaja, kellel jagub õpetajastaazi vaid 3 aastat. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis klassiõpetaja eriala ning tänaseks töötab Viimsi keskkoolis algklassiõpetajana. Hetkel küll on Tiivi lapsehoolduspuhkusel ja kodus kuid kogemusi kooliga on tal varutud juba küllaga. Koostasin koos, õppejõu ja andragoogi, Reili Paega küsimused, mille põhjal valmis käesolev intervjuu. (Lisa 2)

Intervjuu klassiõpetajaga Tiivi Väll

Foto 1 Learn. www.google.com

1. Mida see foto sinu jaoks õppimises ja õpetamises sümboliseerib ning miks?

Pildil olev ring on väga oluline – see näitab, et õppimine on katkematu protsess. (Foto 1) Õppijateks on kõik

selles protsessis ning õppija teadvuses ja käitumises toimub muutus, mis on jääv.

2. Mis sulle sinu töö juures meeldib?

Minu töös ei ole rutiini ega üksluisust. Ei või iial teada, mida lastelt kuuled – nad üllatavad alati. Veel meeldib pikk puhkus.

3. Miks sa oled klassiõpetaja?

Foto 2 Tiivi Välli 1.september koolis, aastal 2012. Tiivi Välli erakogu.

Mõtlesin alguses küll hoopis ajakirjanikuks õppima minna, kuid paraku läks teisiti. Eks siis pidi nii minema! Mulle meeldib õpetada ja ma olen nii-öelda targutaja(naerab)- võib-olla just sellepärast sobib mulle klassiõpetaja amet. Muidugi nägin ma keskkoolis õpetajaid, kes kohe mitte sugugi selle ametiga sina peal ei olnud – see tähendab, olen näinud õpetajaid, kes ei ole pädevad õpilasi õpetama.

4. Mis on sinu jaoks õppimine?

Minu jaoks on õppimine katkematu protsess, kus on nii õpetaja kui ka õpilased ning kõik tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Õppimine on püsiv muutus õppija tegevuses ja käitumises.

5. Mida pead õppimises oluliseks? Mida väärtustad? Miks?

Õppimises pean tähtsaks kõigi osapoolte huvi ja ühise eesmärgi poole püüdlemist. Oluline, et õppimine oleks meeldiv ja eakohane. Väärtustan julgust katsetada ning eksida, kuid kõigest hoolimata edasi üritada.

6. Miks peab õpetaja õppima?

Õpetaja peab õppima selleks, et olla kursis pidevate muutustega. Peame ju noortega kuidagi moodi sammu pidama. Tänapäeval muutub meie ümber kõik nii kiiresti. Kuna olen praegu lapsehoolduspuhkusel, siis see tähendab minu jaoks kindlasti seda, et pean võtma tööle naasedes täiendkoolitusi, et olla piisavalt tasemel ja konkurentsivõimeline.

7. Kuidas õpetaja õpib?

Meie jaoks on loodud erinevad täiendõpped ja –koolitused. Samuti teeb iga kool eraldi koolitusi, millest tuleb osa võtta. Mina õpin kindlasti iga päev – lapsed ja kolleegid õpetavad igapäevases koolikeskkonnas mulle palju. Ja muidugi on väga tore sellises keskkonnas üldse viibida, kus on nii meeldiv kollektiiv – mul on vedanud!

8. Kas inimene õpib ja areneb kogu elu?

Kindlasti, mina õpin küll iga päev midagi uut. Muidugi oleneb see ka inimesest, kes laseb endale ligi informatsiooni ja kes mitte. Väga palju sõltub just su enda tahtest ja motivatsioonist.

9. Mis on enesearendamise juures kõige tähtsam? Milline peaks inimene olema?

See, mida sa teed, peaks kindlasti sulle endale rahuldust pakkuma. Sageli on nii, et kui sunnitakse midagi omandama, siis see ei jää meelde ja tundub tihtipeale tühine. Tuleb ise otsida endale võimalusi just oma huvidest lähtuvalt. Inimene peaks olema avatud uutele pakkumistele. Samas peab inimene julgema eksida ning tunnistama, et ta ei tea kõike ja ei saagi teadma.

10. Milline on klassiõpetaja ülesanne/võimalus õpetada, juhendada ja nõustada täiskasvanuid?

Neid võimalusi kindlasti on, kuid neid tuleb ise leida. Kuna ise olen läbinud kujundava hindamise koolituse, siis saaksin seda pakkuda näiteks lapsevanematele - et nad saaksid tuge, mõistmaks seda õpetamisviisi. Muidugi iga klassiõpetaja saab aidata ka lapsevanemaid. Vanemad tahavad tihti abi saada lapse õpetamist puudutavates küsimustes ning vaid rõõm on neid aidata.

11. Milliseid erinevusi märkad laste ja täiskasvanute õpetamisel?

Lapsed on palju julgemad küsima, nad ei karda eksida ning on palju loovamad ja avatumad – me suudame väga tihti olla samal lainel. Täiskasvanuga on lihtsam arutleda, nad teadvustavad ja vastutavad rohkem. Lisaks on täiskasvanud enamasti omandanud selle, kuidas õppida. Laste ja täiskasvanute õppimisstiilid on erinevad.

12. Mida väärtustad täiskasvanute koolituses?

Üks täisväärtuslik koolitus peaks kindlasti olema informatiivne. Samuti peaks kvaliteet ja kvantiteet olema tasakaalus. Mina panustan koolitustele, mida viivad läbi oma ala profid.

13. Millised on klassiõpetaja kui täiskasvanute koolitaja rollid?

Minu rollid: nõustaja, toetaja, kuulaja ja vahel ka kohtunik.

14. Kas sul on ka klassiõpetajana mõni ekstreemne vahejuhtum olnud lapsevanemaga?

Õpetaja aastate alguses oli küll üks juhtum. Mulle vanuse poolest isaks sobinud lapsevanem käis tihedalt koolis ja väitis, et mul pole lapsi ja mida ma ka üldse oskan ja tean laste õpetamisest ja kasvatamisest. Samuti väitis, et tema laps on teistest aeglasem ja arvatavasti siis ka rumalam, sest laps peab kodus pidevalt koolis alustatut lõpetama. Õpetajana pidin talle korduvalt tõestama, et tean, mida teen ja ega ma asjatult viis aastat ülikoolis oma eriala õppinud ei olnud. Ühesõnaga noore õpetajana alustades tuleb ette olukordi, kus on vaja ikka ja jälle ennast tõestada, et ka noor lastetu inimene oskab lastega käituda ning neid õpe

Tulemused intervjuu põhjal

Usun, et selles intervjuus kajastatud info põhjal võib väita, et noor klassiõpetaja Tiivi on piisavalt tasemel, et oma tööga edukalt koolikeskkonnas toime tulla. Intervjuust võib järeldada, et Tiivi on püüdlik, arukas ja aktiivne klassiõpetaja, kes teeb oma õpilaste huve arvestades kõik võimaliku, et nad oleksid edukad nii praegu kui ka tulevikus. Samuti kajastub tema olekus ka rahulolu, mida ta ka enda sõnadega kinnitab.

Tiivi sõnul on õppimine katkematu protsess, kus õppija teadvuses ja käitumises toimub muutus, mis on jääv. Teoreetikute sõnul võib aga õppimist käsitleda mitmeti. Õppimine kui protsess, mille käigus inimene muudab oma seniseid tõlgendus/tähendusraame avatumaks, reflektiivsemaks, komplekssemaks ja emotsionaalselt küpsemaks (Jack Mezirow, 2000,2010; Jarvis, 2006). Või siis hoopis lähtudes Wengeri teooriast, et õppimine on elu loomulik osa, milles inimene on loomuomaselt hea (Etienne Wenger, 2010).

Kuna intervjueeritav on kogenud oma kooliaegadel ebaprofessionaalseid õpetamisviise, siis ta on arvamusel, et tahab tulevikus olla kindlasti parem õpetaja. Samuti peab õppijal olema õppides huvi julgust ning ebaõnnestumisel motivatsiooni uuesti üritada.

Selleks, et olla piisavalt edukas ja professionaalne näeb Tiivi väljapääsu vaid enese pideval

arendamisel. Samuti tuleks olla entusiastlik, otsida uusi võimalusi ja pakkumisi. Teoreetikute ja Tiivi arvamused ühtivad. Alba on öelnud, et vaja on luua võimalused ja samas jätta ruumi õppimiseks, toetada individuaalse positsiooni kujunemist nii selle suhtes, mida õpitakse, kui selle suhtes, kelleks saadakse (Alba, 2009). Aju vajab piisavat pingutust ja väljakutset arenguks ja õppimiseks. Õppimist toetav keskkond on selline, kus esitatakse kõrged väljakutsed ja pakutakse vajalikku toetust (Taylor & Lamoreaux, 2008).

Tiivi sõnul on lapsed ja täiskasvanud väga erinevad. Seda on ka viimaste õpetamisstiilid. Lapsed on julgemad küsima, nad ei karda eksida, on palju loovamad ja avatumad. Täiskasvanud aga teadvustavad ja vastutavad rohkem oma tegude eest. Ka andragoogika loengus oleme käsitlenud laste ja täiskasvanute erinevaid õpetamisstiile.

Intervjueeritav Tiivi arvab, et üks täisväärtuslik koolitus peaks ilmtingimata olema informatiivne, samuti peaks selle läbiviijad olema oma ala asjatundjad.

Tiivi peab end koolimastaabis nõustajaks, toetajaks, kuulajaks ja vahel ka kohtunikuks. Samuti ei puudu ka hetki, kus ta peab end koolile, suuremale auditooriumile, lastele või lastevanematele tõestama. Teoreetik Krabi toetab Tiivi öeldut: õpetaja/koolitaja roll õppeprotsessis on olla interaktsiooni ja grupiprotsesside kujundaja ja toetaja (Krabi, 2012).

Tiivi jagas minuga ka pilte, milline näeb välja tema klass, sealsed õpilased ja ümbritsev keskkond. (Foto 3,4,5,6)

Kokkuvõte

Minu arvates õnnestus meie vestlus noore klassiõpetajaga väga produktiivselt. Usun, et uudne keskkond vestluseks ning Tiivi nooruslikus ja energia andsid sellele intervjuule ainult värvi juurde. Sain Tiivi käest hulgaliselt infot, kuidas tegelik elu koolis on ning kui raske on ikka seda teed läbida ja kui palju selle nimel peab pingutama.

Tiivi sõnul on koolis töötamisel nii pahupooled kui ka plussid. Minu arvates tõi intervjueeritav mulle kooli keskkonna palju lähedamale. Ma usun, et mõistan nüüd paremini kooli töökorraldust, olen valmis koostööks ning üritan ennetada probleeme lastega, lapsevanematega ning kolleegidega.