Grupiprotsesside analüüs

Meie klassiõpetajate kursus kui grupp

Meie kursus on 25-e liikmeline ning meie eriala valikuks on klassiõpetamine. Enamik meist on tulnud ülikooli äsja gümnaasiumist ning me kõik oleme tublid ja aktiivsed panustama oma õppetöösse ja kaasõpilastega koostöösse.

Valisin grupiprotsesside analüüsimise küsimustikust välja enda jaoks huvitavamad ning vastan neile endast ja meie kursusest kui grupist lähtuvalt.

Kui hästi olid liikmed ettevalmistunud grupiga liitumiseks?
Ma usun, et kõigil on olnud kogemusi grupis töötamisega. Seega me ilmselt teame, kuidas grupis käituda ja kuidas grupis mingi eesmärgi nimel tegevus toimib. Meie kursus pole väga veel ühise eesmärgi nimel kõik koos pingutanud, seega ei oska ma öelda, kas kõigi panused on olnud alati piisavad ja kas meie grupis kõik on teadlikud, mida grupiliikmed ootavad üksteiselt.

Milline on sobiv grupi suurus konkreetse eesmärgi saavutamiseks?
Grupi suurus tegelikult võiks olla 3-5 inimest, et saaks täiesti efektiivselt töötada. Kui aga grupp on suurem, siis hakkavad olulist rolli mängima iga grupiliikme isikuomadused. Iga üks meist ei huvitu ühest või teisest teemast. Kuna meil on grupis 25 liiget, siis ühise aja leidmine ja kõigile töö eesmärgi selgitamine võib ka muutuda raskeks. Igal ühel on oma mõtted, arvamused ja kui neid on juba liiga palju, siis on raske ühtset otsust ja kompromissi saavutada. Siiski, selle nimel me pingutame, et me ühiste otsusteni jõuaksime!

Kas grupp oleks piisav, kui 1-2 puudub?
Minu arvates kindlasti mitte. Iga inimene grupis peab oma panuse andma, et grupitöö moodustaks terviku. Kui mõni inimene puudub, siis on seda grupis ilmtingimata näha ning seetõttu on ka lüngad lõppversiooni valmimisel. Meie kursusel on olnud ühiselt vaid üks grupitöö ning see oli refleksiooniharjutuste kogumik. Oli palju neid, kes seda kohustust enda kanda võtta ei tahtnud. Oli palju neid, kes ei olnud otsustamise juures, kui oli vaja valida, kes kogu grupi töö kokku paneb. Kokkuvõtteks, võtsin vastutuse enda peale. Grupp töötas edukalt, mulle saadeti seda, mida küsisin. Muidugi oli ka erandeid ja olin sunnitud ka ise googeldama ja otsima teiste grupiliikmete ülesannete teoreetikuid ning aastaarve. Kuna kõik grupis olijad minuga koostööd ei teinud, siis puuduvad mul mõnede ülesannete autorite täisnimed ning ka mõni aastaarv, mida kahjuks mina googeldades ei leidnud.

Kui palju räägib iga liige?
Iga liige räägib nii palju kui ta tahab või siis nii palju, kui talle sõna antakse. On neid inimesi, keda grupitöö juures absoluutselt mingi teema ei paelu, seega ta ei seostagi seda oma mõtetega ja ilmselt ka tema suust suurt midagi välja ei tule. On ka selliseid inimesi, kes on n-ö liidrid ja veavad grupitööd eest. See on väga oluline minu arvates, kuna muidu ei saaks üldse üheltki grupilt tulemust kui keegi initsiatiivi vähegi üles ei näitaks. Oluline on, et liider ei võtaks võimust ja teeks kõike ise ära, vaid valgustaks ka teisi antud teema raames, mis tema sellest mõtleb. Seejärel võib ka teistel tekkida mingisugune seos, kuidas antud teemast paremini aru saada ja samuti ka enda kogemuste/mõtetega seostada.

Kas räägitakse grupist "meie" vormis?
Nagu eelnevalt vastatud küsimustes on näha, siis mina isiklikult küll räägin meie vormis.  Ma usun, et meie kursus kui grupp on veel liiga vähe aega koos olnud, et rääkida niivõrd me vormis. Me pole veel täielikult kokku sulandunud ja õpime alles üksteist tundma. Arvan, et peagi võin sellele küsimusele kindla JAA-ga vastata.

Kuidas sünnivad otsused?

Otsused sünnivad ühtse otsustamise teel. Nagu ka eelnevalt öeldud, siis meid on grupis liiga palju, et kõik inimesed saaksid olla ühel nõul kõigega, millest grupis räägitakse. See ei saa olla nii, kuna me oleme kõik väga erinevad subjektid. Meil on erinevad vaated, väärtused, mõtted ja kogemused.
Sellistel puhkudel, kui grupis on liiga palju inimesi, otsustab ilmselt enamushääl.



(Jaques & Salmon, 2007)