Esimesed kokkupuuted andragoogikaga

Olen Tallinna Ülikoolis klassiõpetaja eriala õppiv tudeng Triinu Eglit. Minu õppekava hoomab nii ühte kui teist teemat ning selles blogis/portfoolios räägin ma kõigest, mis on seotud suuremal või vähemal määral andragoogikaga. Minu portfoolio eesmärgiks on märgata, tunnetada ja analüüsida ennast kriitiliselt ning tuua välja oma arenguperspektiivid.

Ülikooli astudes ja oma tunniplaaniga tutvudes, polnud mul õrna aimugi, mida tähendab aine andragoogika. Ja ega ma väga ei uurinud/süvenenud ka, mida see tähendab, kuid kui esimene loeng ära oli, siis oli juba asi veidikene selge. No ütleme nii, et häguselt. Tegelikult ma ei saanud väga midagi aru!

Peale teist loengut oli juba asi tunduvalt parem. Tegime rühmatööd ning tänu sellele mõistsin ka veel põhjalikumalt andragoogika olemust. Muidugi ka kodune töö, kus pidin lugema 30-e leheküljelist materjali - siis ka see aitas mõista, mida see andragoogika endast kujutab.

Aga lähme nüüd asja juurde! Mida see andragoogika siis endast õige ette kujutab?

Andragoogika on kasvatusteaduse haru, mis tegeleb täiskasvanute kasvatamise ja õpetamisega. Ja nii nagu vikipedia ütleb, siis nii ka on. Hehe, seekord viki ei valetagi. Minule meeldib andragoogika definitsioon just sellisel viisil: Andragoogika – ei ole lihtsate retseptide kogum, mida saab kasutada kõikjal ühteviisi, see on pidevalt muutuv ja arenev kunst ja teadus täiskasvanuõppest.

Juba ma tunnen, et ülikool harib mind. Või see, et mina ise harin end õppides. Peale andragoogika mõiste lahtiseletust olen ma pidevalt mõelnud selle sisule ja aina enam olen märganud, kuidas see on kogu aeg minu ümber.

Et blogi näeks veelgi uudsem, huvitavam ja informatiivsem välja, siis mõtlesin iga postituse lõpetada teoreetiku lausega, mis mind kõige enam teatud teema juures paelub. Lisaks olen ma piltide fänn ning usun, et nende lisamine postitustesse annab palju elavama emotsiooni kui lihtsalt harilikku halli teksti lugedes ja vaadates.