Õppimine

Õppimine on üks määramatu protsess - elukestev õpe. Selleks, et inimene üldse õppima hakkaks peaks tekkima vastuolu. Vastuolu tekib siis, kui eelnevad teadmised surutakse nurka ning pakutakse välja uus lahendus. See tähendab: kui sa oled õppinud, et baaris käivad klaasid ühe kapi peale, ning mingi hetk öeldakse sulle, et nüüd käivad need klaasid teise kapi peale, siis sul tekib vastuolu ja sa pead suutma kohaneda nüüd uue olukorraga ja õppima neid klaase nüüd sinna teise kapi peale panema. Muidugi võib tekkida ka vastupanu või erinevad kaitsed, et sa ei lase omale seda väljastpoolt tulevat informatsiooni ligi.

Kindlasti on igal inimesel omadused, mis aitavad tal õppimiskäigus olla tõhus. Minu arvates saab enesetõhus olla siis, kui sa oskad asju lõpuni viia, jääd endale kindlaks, suudad olla kohusetundlik, suudad ennast kehtestada ning endasse uskuda. Ma usun, et kõik need omadused aitavad inimesel olla õppimisprotsessis edukas. 

Kogemine on kõiki tunnetustasandeid haarav protsess, mille tulem on kogemus. Minu arvates on kogemus just see, läbi mille me õpime. Kogemus on justkui inimese õppimise keskmes ja väljaspool kogemust ei saagi õppimist toimuda. Täiskasvanu vanuse kasvades suureneb kogemuste arv, mis toetab õppimist ning suurendab võimet leida erinevaid lahendusi.

Õppides suunab iga inimene oma tähelepanu erinevatele asjadele. See kõik oleneb kas või sellest, kus sa istud, milline on valgus või kuidas on ilm akna taga.

// On iseloomulik, et inimesed avaldavad vastupanu, reageerides kas konstruktiivselt või vältivalt. Esimene tähendab seda, et vastuolu aksepteeritakse ja see viib õppimiseni, uute ja keerukamate kognitsioonide ja käitumisteni. Teisalt vältimine on aga kaitsete tekitamine. Vastupanu võib olla väga tugev stiimul, mis konstruktiivses lähenemises eneseteostuse püüdluse ja potentsiaaliga ühildudes paneb inimese pingutama, et leida endale sobivaid alternatiive. (Illeris, 2004) //